«
»

 UUED (1)Uudiste arhiiv

Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga. Hing satub vanglasse ja unustab selle, kus ta kunagi on olnud ja mida ta on näinud ideede riigis. Hinge ja keha vahekord on sama mis idee ja näiva maailma, tõelise ja näiva tegelikkuse oma: hing on surematu, ideeline; keha aga tekkiv ja kaduv. Hingel on mõistus ja ta on keha külge liidetud nii, et hingestatud olend saaks loomu poolest olla parimate kehaliste asjade loojaks.

Inimese hingel on kolm osa: mõistus (mõtlemine, tunnetus), söakus (julgus, vaprus) ja ihalus (himu, instinkt). Ihaluse asukoht on niuetes, mis on pakitsev energiareservuaar, põhiliselt seksuaalne. Söakuse asukoht on südames, verevoolus ja jõus. Mõistuse ja teadmise asukoht on peas, mis on silmaks ihale ja lootsiks hingele. Inimese hing on oma olemuselt sarnane kogu maailma hingele, mida ta jäljendab. Ta on igavene, tekkimatu, hävimatu ning lihtne – olles samas liikuv ning seejuures ise oma liikumise põhjuseks. Hing kuulub ülemeelelisse ideede maailma. Kehasse sündinuna pääseb hing teda aheldavaist köidikuist ainult surma läbi.